Digiõppevara- ülesanne 5

5. ülesanne

DigiÕppeVaramu projekti piloteerimisega seoses käisin ma vaatamas 10.klassi matemaatika tundi. Observata rakenduse kasutamiseks võiks välja mõelda õpimängu, jooksvalt tunnis seda õppida on raske ja tülikas. Korduvalt oleks tahtnud lihtsalt aja seisma panna, et mingi funktsiooni või probleemiga tegeleda.

Situatsioonid, millega kokku puutusin:

• Õpetajale tuli üllatusena minu tulemine (me vahetasime küll meile, aga ta oli arvestanud, et väljapakutud aegadest ainult ühel tullakse tundi vaatama mitte kõigil). Seoses sellega ta pidi veidi tunni ülesehitust muutma.
• Kasutasin video tegemise võimalust. Õpetaja teavitas, et ühte õpilast filmida ei tohi, seega sättisin iPadi lindistama nii, et ta peale ei jääks. Uuesti minnes kindlasti paigutaksin iPadi hoopis kuskile kõrgemale nii et kogu klass oleks näha mitte nii et ainult tahvel ja osa klassist (hoidsin enda kõrval laua peal).
• Tekkis probleem klassiruumi asetuse seadistamisega. Esinesid anomaaliad tudengite arvu muutmisega (teatud numbrid sobisid, teised mitte). Mulle endale tundus mõtekam panna tudengite arvuks hoopis veidi suurem kui on istekohtade arv klassis (et juhul kui meil on klassikaline 3 reaga paigutus ja igas reas 8 lauda siis 8×3+1 õpetajale või kui ridades 5+6+8 siis samuti 8×3+1) – sellisel juhul saab lihtsasti üleliigsetel kohtadel klikkides delete kasutades neid kustutada ja sa ei pea ise hakkama klassi paigutust ümber tõstma. Jooniselt on näha, kuidas tekitasin ühe rea juurde, aga kuna väli ei suurene siis pidin viimase rea üksteise kõrvale panema.

 

• Timelines tundub, et on ettenähtud funktsioon sissekandeid hiljem muuta, kuid mul seda teha ei õnnestunud. Samamoodi ei õnnestunud tehtud märkmetele ega piltidele lisada tegijat-tegevust-objekti. Ma ise oleksin eelistanud lihtsalt trükkida kolmele väljale ilma et vahepeal tuleks eraldi kuskil klikkida ja siis nt hiljem teha infotöötlust (eraldada lause osad tegijaks-tegevuseks- objektiks). Hetkel oli kogu protsess üsna tülikas ja aeganõudev. Kindlasti ka sellepärast, et ta ei tööta veel päris nii nagu peaks.
• Kokku kestis tund 45 minutit, mille võib jaotada: u 14 minutit tahvlil teema lahti seletamine, 14 minutit kirjalikud ülesanded ja tahvlil uue teema seletamine, 17 minutit nutitahvlite kasutamine.

Õppematerjalina kasutati järgnevat e-Koolikoti materjali: https://test.e-koolikott.ee/portfolio?id=14385

HITSA kvaliteediraamistikuga sain järgneva tulemuse:

Peamised puudused olid:

• Materjalis ei olnud sõnastatud eesmärke ja õppijakeskseid tulemusi
• Materjalil puudus selle läbimiseks kuluv orienteeruv aeg
• Materjalis olid sarnast tüüpi ülesanded (tekstülesanded valik- või avatud vastustega), oleks tahtnud näha rohkem interaktiivsust ja erinevat sisu.

 

Digitaalne õppevara- ülesanne 3

3.ülesanne

Kolmanda ülesandena tuli luua õpitulemuste hindamise test, milles esineb vähemalt kolme eri tüüpi testiküsimusi. Tegin testi Moodle keskkonnast: http://www.hanspoldoja.net/moodle/course/view.php?id=72 . Lisasin ka testi läbijate hulka õppejõu. Minu jaoks oli see üks esimesi kogemusi Moodlega ja loodetavasti õnnestus. Midagi keerulist ülesandes ei olnud, küll aga vajaks tulevikus pikemat süvenemist, et täpsemalt kõigist võimalustest aimu saada. Sellel suvel hakkan tegema ka e-teste kutsete hindamiseks ja eeldatava keskonnana on plaanis võtta kasutusele Moodle. Vajadusel oli mõte ka rakendada TAOd, mis tundus väga asjalik. Kahjuks ei ole TAO haldajad mu küsimustele kahe kuu jooksul vastata suutnud nii et võib-olla jääb see siiski ära. TAO keskkonda ma midagi ei loonud, aga niipalju kui katsetasin ja kodulehel ringi vaatasin, tundus et võiks sobida.

Ehk siis lühidalt:

What? Õppisin looma Moodle keskkonnas testi.

So what? Veendusin, et Moodle võiks olla sobiv e-keskkond kutsete hindamiseks ning võib-olla puudub vajadus TAO rakendamiseks. Kõik sõltub muidugi kutseeksami sisu loojate nägemusest (minu rolliks jääb e-keskonnas asjad toimima saada).

Now what? Järgmise etapina muretsen endale Moodle keskkonna, kus saaks e-hindamiseks sobivat struktuuri ja ülesandeid looma hakata. Samuti peaksin täpsemalt läbi katsetama, kuidas kasutajaid ja hindajaid korrektselt lisada ning neile vajalikud ligipääsud anda.

Digitaalne õppevara- ülesanne 2

Ülesanne 2. https://digioppevara.wordpress.com/2018/03/10/teine-ulesanne-digioppevara-autorvahendid/

Digitalgud lehte kasutasin esimest korda. Esmaseks ülesandeks oli kodulehelt sisse logimine. Ebatraditsiooniliselt paiknes sisse logimise koht lehekülje all, mis ei tundu väga intuitiivne. Suureks üllatuseks avastasin, et mul oli juba konto loodud. Ülesannete loomine toimus sujuvalt, vajadusel olid abiks õppevideod.

Kokku katsetasin kolme ülesande tüüpi, mis lisasin kõik ka Hansu Moodle keskkonda:

1)Traditsioonilist mitme vastusega loendit.

https://htk.tlu.ee/digitalgud/h5p/embed/72

2) Teiseks proovisin ajajoone kasutamist, mis väga hästi sobitus ajaloo teemaga. Kindlasti tahaksin ka seda tulevikus kasutada.

https://htk.tlu.ee/digitalgud/h5p/embed/73

3) Kolmandaks proovisin lünkade täitmise harjutust. Meeldis, et ülesannete juurde oli võimalik panna vihjeid.

https://htk.tlu.ee/digitalgud/h5p/embed/74

Antud ülesannete kõige suuremaks miinuseks on kindlasti see, et õpetaja ei saa tagasisidet selle kohta, kuidas keegi neid lahendas. Samas õpilasele iseseisvaks lahendamiseks või lausa ülesannete koostamiseks võiks see sobida küll. Ülesannete koostamisel oli põhirõhk just erinevate lahenduste katsetamisel kui et suure hulga sisu loomisega.

Digitaalne õppevara- ülesanne 1.

Ülesanne 1. (https://digioppevara.wordpress.com/2018/02/17/esimene-ulesanne-levitamisplatvormid/)

Antud ülesandes olen kasutanud „Digitaalse õppevara kontseptioonis“ leiduvat digitaalse õppevara definitsiooni: Digitaalne õppevara e. digiõppevara e. e-õppevara (digital learning resources või educational resources) on õppeotstarbeline tarkvara või digitaalne õppematerjal, mis koosneb tekstist, graafilistest ja multimeedia-elementidest ning võib olla rohkemal või vähemal määral interaktiivne. “Õppeotstarbeline” tähendab siinkohal nii õppimise eesmärgil loodud kui ka muu konteksti jaoks loodud, kuid õppetöös kasutatavat õpitarkvara ja õppematerjale.

Millised on teie senised kokkupuuted digiõppevaraga? Digiõppevaraga olen kokku puutunud põhiliselt õppijana, kuna koolis ma igapäevaselt ei tööta. Oma esimesed suuremad õpetamiskogemused sain ma endisel töökohal töötades kui tegin eriala ja töökohta puudutavaid ettekandeid erinevatele rühmadele (sh eripedagoogika tudengitele). Antud ettekanded koosnesid nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast. Tutvustasin valdavalt silmajälgija (seade, mis võimaldab arvutit kontrollida ainult silmi kasutades) ja kommunikatsioonitarkvara kasutusvõimalusi. Esitlus oli vabas vormis ja kujunes jooksvalt ning paralleelselt näitlikustamiseks olid samal ajal ka silmajälgijat kasutamas inimesed kuulajate seast. Esitluse käigus tutvustasin erinevaid silmajälgija kasutamise õppimisele suunatud õpimänge (Look to Learn, Sensory Eye-fx) ning kommunikatsiooni tarkvara (Communicator 5) ning selles loodud digitaalseid õppematerjale. 2018 jaanuaris tegin ka oma esimese ametliku õpetamise- andsin tegevusteraapia tudengitele Alternatiivkommunikatsiooni alase loengu. Lõin Google Slides esitluse, mida toetasin enda filmitud videode ja fotodega, loodud õpimängu paberversiooniga ning praktiliste ülesannetega. Lasin õppijatel teha ka veebis temaatilise sõnapilve (minu jaoks elu esimene).

Milliseid teiste poolt koostatud õppematerjale te kõige enam kasutate oma õpetamise või õppimise toetamiseks? Üheks põhiliseks AAC (augmentatiivne ja alternatiivne kommunikatsioon- verbaalset kõnet asendav või toetav kommunikatsioon) valdkonnas kasutatavaks programmiks on mul Communicator 5, mille materjalidele on ka loodud mittestandartne repositoorium: https://www.mytobiidynavox.com/PagesetCentral. Olen kasutanud teiste loodud õppematerjale ja neid kohandanud Eesti konteksti sobivaks või kasutanud neid lihtsalt mallidena millegi sarnase loomiseks. Samuti tegelen ma AAC alase teadlikkuse tõstmisega Eestis ning haldan FB-s gruppi Alternatiivkommunikatsioon. Valdavalt olen seal kasutanud internetis leiduvaid või FB-s jagatavaid erialaseid videosid, jooniseid, artikleid, blogide sissekandeid, mis jäävad oma olemuselt tarbimise tasemele.

Milliseid vahendeid kasutate veebist leitud õppematerjalide haldamiseks? Põhiliseks haldusvahendiks on mul veebibrauserite järjehoidjad või võimalusel materjalide arvutis kataloogidesse paigutamine. Kusjuures veebibrauserite järjehoidjad on mul nii segi, et ma ei ole võimeline midagi sealt üles leidma (üks nendest töödest, mis juba pikalt ootab tegemist).

Kas ja kuidas jagate leitud häid materjale kolleegidega? Minu põhiliseks jagamiskanaliks on erinevad Facebooki grupid, mis on ka mu põhiliseks õppimiskeskkonnaks väljaspool haridustehnoloogia valdkonda.

Mis takistab õpetajaid oma materjale laiemalt jagamast? Kuidas saaks õpetajaid motiveerida oma materjale avaldama? AAC valdkonnas on takistavateks asjaoludeks näiteks litsentsid- kuna materjale luuakse spetsiaalsete programmidega (Boardmaker, Communicator 5), mis sisaldavad litsentseeritud pildipanku siis neid ei tohi jagada inimestele, kellel puudub vastav tarkvara. Kahjuks puuduvad ka antud tarkvarades eestikeelsed tüüplahendused (vt nt Google otsingus: AAC books), mida saaks kasutama hakata. Kõnetu lapse vanema jaoks tähendab see seda, et ta peaks leidma programmi omava spetsialisti või ostma ise programmi ja tegema vajalikud materjalid nullist. Julgen väita, et riik ei ole suutnud tagada neile lastele ühte nende põhiõigust- õigust kommunikatsioonile. Kommunikatsioon aga on aluseks kõigele muule (haridusele, arengule jne). Antud probleemi lahendamiseks olen võtnud eesmärgiks koos entusiastidega vabavaralise pildipanga ARASAAC eestistamise ja nende põhjal avatud õppematerjalide loomise. ELU projekti raames valmis ka esimene ARASAAC materjalidel põhinev veebipõhine kommunikatsioonirakendus Sõnasõber (http://mina.sonasober.ee)), mille arendamisega jätkame.

Osana ülesandest tuli valida üks õppematerjalide repositoorium (andmebaasirakendus elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks) või referatoorium (andmebaasis hoitakse ainult õpiobjektide metaandmeid). Selleks valisin ma HITSA innovatsioonikeskuse repositooriumi (http://www.e-ope.ee/repositoorium/).

E-koolikott (https://e-koolikott.ee/) on referatoorium, HITSA oma aga repositoorium. Esimeses on õpiobjektide metaandmed ja viited õpiobjektide asukohale, teises õpiobjektid ise. HITSA materjale tutvudes jääb silma, et umbes iga teist materjali (2222/4627) ei tohi muuta (creative commons- ND), 2201 võib muuta tingimusel, et teised inimesed jagavad teost samadel tingimustel ja 204 õppematerjali võib muuta. E-koolikott tundub, et litsentside alusel õppematerjalide hulga tuvastamist ei võimalda. HITSA otsing on lihtne, aga näiteks korduval otsingul annab veateteid pärningule lisatavate tunnuste osas. E-Koolikotis võib kohati leida vigu, otsing kipub vahest mitte töötama või jätma asju mällu olukordades, kus seda pole vaja. Lisatud nt üks foto: reastades materjalid hinnatuima järgi võib leida 20.kohalt väidetava 9.klassi ajaloo materjali, mis on tegelikult 5.klassi inglis keele materjal.

Loodetavasti lahenevad E-koolikotis olevad probleemid ära ning seda saab kasutama hakata ilma probleemideta. E-koolikoti mõte ja konseptsioon selle taga tundub loogiline ja saranne mu vaadetele.